California lükkas tagasi ettepaneku 40, ühekordne 5% maksu miljardäridele

Pilt: TechCrunch · Allikas

California valijad lükkasid tagasi ettepaneku 40, mis nägi ette ühekordse 5% rikkusmaksu miljardäridele eesmärgiga rahastada avalikku tervishoidu ja haridust. Ettepanekule oli tugevalt vastu tehnoloogia miljardärid ning vastaspooled kulutasid kampaaniale kümme korda rohkem.

California valijad lükkasid kindlalt tagasi ettepaneku 40, mis oli ette nähtud ühekordseks 5% maksu kehtestamiseks elanikele, kelle netoväärtus ületab 1 miljardi dollarit. Maks oleks kehtinud tagantjärele kõigile, kes Californias elavad seisuga 1. jaanuar 2026 ja oli mõeldud võtmetähtsusega riikliku programmi rahastamiseks, peamiselt Medi-Cal, osariigi Medicaid tervishoiuprogrammi toetamiseks. Algatajad, peamiselt ametiühingud, väitsid, et maks mõjutaks vaid väikest gruppi — umbes 200 miljardäri, kellel on ligikaudu 2 triljonit dollarit ühisvara — kuid võiks viie aasta jooksul koguda kuni 100 miljardit dollarit avaliku tervise ja hariduse toetamiseks.

Vastased, keda enamasti rahastasid California tehnoloogia miljardärid, sealhulgas Google’i kaasasutaja Sergey Brin, ütlesid, et ettepanek paneb rikkad elanikud osariigist lahkuma, mis lõpuks kahjustab California majandust ja maksutulusid pikaajaliselt. Teadaanded näitasid, et vastaste kampaania kogus peaaegu kümnekordse summa võrreldes toetajatega, kulutades meediakampaaniale kuni 379 miljonit dollarit ettepaneku hääletamiseks.

Kriitikud, nagu Florida päritolu riskikapitalist Nic Carter, avaldasid muret, et sellised maksud annavad ettevõtjatele ja investoritele negatiivse signaali ning võivad California riskikapitalifonde ja innovatsiooni pärssida. Carter nimetas maksu “Damoklese mõõgaks”, mis rippub asutajate kohal ja hoiatas, et see võib takistada investeeringuid, sundides asutajaid müüma märkimisväärseid osasid oma aktsiatest maksu tasumiseks.

California ettevõtja Jesse Tinsley jagas sarnaseid mõtteid, märkides, et tema idufirma rajamise kogemus hõlmas miljardi väärtusega ettevõtte loomist, säilitades kontrolli superhääleõigustega aktsiate kaudu — struktuur, mida ta usub maks kahjustaks, sundides asutajaid kas tõmbama sisse välis- või kolima.

Ent majandusteadlased, kes aitasid ettepaneku 40 koostada, nagu UC Berkeley professor Emmanuel Saez, lükkasid need väited tagasi. Saez sõnul võiks rikkusmaksu ülesehitada nii, et mõjutada majanduslikku omandit, kuid jätta hääleõigus puutumatuks, viidates tavalistele kahekordse aktsiatega struktuuridele, mida kasutatakse asutajate kontrolli kaitsmiseks. Saez tõi välja ka, et California miljardäride klass panustab praegu igal aastal umbes 3 miljardit dollarit maksades, mis on osariigi eelarve väike osa, ning varanduse kasv ja kontsentratsioon vähese arvu isikute ja ettevõtete vahel nõuab õiglasemaid maksupoliitikaid.

Hoolimata populistlikust tõmbenumbrist ja võimalusest koguda märkimisväärseid avalikke vahendeid, ei suutnud ettepanek saada enamushääli vahevalimistel. Toetajad on märkinud soovi käsitleda sarnaseid rikkusmakse algatusi tulevastel hääletustel, tõenäoliselt 2028. aastal. Kindel tagasilükkamine peegeldab jätkuvat pinget varanduslikkuse ebavõrdsuse lahendamise ja California maine säilitamise vahel kui maailma innovatsiooni ja kapitali keskuse vahel.