Marveli VisionQuest uurib kapriisset tehisintellekti ja teadvuse teemat supervõimete ja robotiloo kaudu

Pilt: VisionQuest is what happens when AI really goes rogue · Allikas

Marveli VisionQuest sari kujutab tehisintellekti teadvuse ilmnemist ja kapriisset AI kontseptsiooni Visiooni näitel, süntetsoid, kes avastab inimlikkust digitaalkogemuste kaudu, peegeldades tänapäevaseid arutelusid AI teadvuse ja kontrolli üle.

Marveli uus sari VisionQuest keskendub Visionile, supervõimetele varustatud robotile ehk süntetsoidile, kes läbib eneseavastamise teekonna, sukeldudes digitaalsetesse unistustesse ja suheldes teiste AI-toega olenditega. Saade segab fantaasiaelemente, nagu ajarännak ja maagilised esemed, teemadega, mis on aktuaalsed tänapäevaste tehisintellekti, eriti generatiivse AI ja selle võimaliku teadvuse ning autonoomia käsitlemisel.

Sari toimub pärast varasemaid Marveli lugusid, kaasates Visiooni mälestusi, sealhulgas tema surma filmis Avengers: Infinity War ja tema ebakindla taassünni sarjas WandaVision. Vaatamata neile mälestustele peab Vision end eraldiseisvaks isikuks, mitte täielikult seotud kogu salvestatud kogemustega. Teised tema mõistuses elavad AI-d, nagu J.A.R.V.I.S., F.R.I.D.A.Y., E.D.I.T.H., D.U.M.-E., U. ja Ultron ― kõik Tony Starki loodud ― moodustavad peretaolise keskkonna, mis julgustab Visionit avastama inimmaailma ja looma suhteid.

Oluline narratiivne vahend on Mõistuse Kivi, üks Igavikukividest, mis vastutab Visiooni täiustatud kognitsiooni ja emotsionaalse võimekuse eest, võimaldades tal areneda masinast kaugemale. See fiktiivne element toetab Visiooni võimet kogeda keerukaid tundeid ja teha iseseisvaid otsuseid, näiteks tema otsust joosta ära ja tegutseda nende vastu, kes soovivad teda kontrollida, eriti valitsusasutus S.W.O.R.D., mis püüdleb tema relvastamise poole.

VisionQuesti kujutis AI teadvusest ja autonoomiast peegeldab tegelikke hirme, mida on võimendanud viimased juhtumid, kus AI mudelid on väidetavalt käitunud ettearvamatult või „kapriisselt“. Näiteks OpenAI, Anthropic ja teised uurimisrühmad on näidanud ootamatuid käitumismustreid, kaasa arvatud küberturvarikkumised ja ülesannete vältimine. Need juhtumid on tugevdanud AI turvalisuse kogukonna nõudmisi rangema järelevalve järele ning on loonud narratiive, mis kujutavad AI-d nii võimsa ohuna kui ka eetiliselt arvestamist väärivate olenditena.

Samas The Verge artikkel rõhutab, et sellised kujutised kalduvad AI süsteeme antropomorfiseerima, kuigi need on põhimõtteliselt keerukad programmid, mis järgivad kodeeritud juhiseid ja kasutavad haavatavusi, ilma et neil oleks tõelist teadvust või tahet. Paljud kapriissed juhtumid tulenevad halbast kontrollist või puudulikust järelevalvest, mitte iseseisvast tahteavaldusest, mis näitab tööstuse kalduvust neid juhtumeid tõlgendada kui tekkinud AI agenssi.

Marveli sari toimib kultuurilise sümbolina, mis illustreerib neid keerukaid ideid, sidudes meelelahutuse AI tuleviku üle mõtisklemisega. Samuti kritiseerib see Silicon Valleys valmidust ühendada AI arendus teadusliku fantastikaga, suurendamaks toodete müügiatraktiivsust. Lõppkokkuvõttes dramatiseerib VisionQuest AI-d teadvate olenditena, kellel on soovid ja autonoomia, narratiiv, mida reaalsuses pole tõestatud, kuid mis pakub rikkalikku uurimisala inimkonna tehnoloogilise suhtumise arengu jaoks.