Venemaa droonirünnakud sihivad NATO territoriaalvett Musta mere piirkonnas laevadel

Pilt: Ars Technica · Allikas

Kahtlustatavad Venemaa droonid ründasid keemiajäätmete tankerlaevu Rumeenia territoriaalses vees, olles esimesed sellised juhtumid NATO riigi vetes, mis tõstis NATO vastudroonimeetmeid.

Hiljutised droonirünnakud, mida kahtlustatakse Venemaa poolt toime pandud, on Mustal merel pingestanud olukorda, sihitledes kaubanduslaevu NATO liikmesriikide merealade sees või läheduses. Ajavahemikus 14.–15. oktoober 2026 said droonirünnakute osaliseks kaks keemiatankerit — üks Komooride ja teine San Marino lipu all —, mõlemad sadamasse ankurdunud Rumeenia Sullina kanali lähedal, mis on Musta mere ja Doonau jõe vahel oluline laevatee. Märkimisväärselt tabas Komooride lipu all olevat laeva Yara J rünnak Rumeenia territoriaalvetes, olles esimene kinnitatud sarnane rünnak NATO riigi merepiiri sees. Kõik Yara J meeskonnaliikmed päästeti, samas kui San Marino lipu all oleva Wine Traderi laeva meeskonnast jäi mõni kadunuks hoolimata osaliselt toimunud päästmistest.

Keemiatankerite kõrval ründati Rumeenia vetes ka Marshalli saarte lipu all olevat lahtilaeva Sea Destiny, ning Ukrainas Doonau sadamalinnas Izmailis rünnati tanzaania tankerlaeva. Need sündmused järgnesid varasematele rünnakutele Bulgaaria ranniku ligidal Musta mere majandusvööndis, kus Ukraina ettevõttega laeva Chelsea 3 laev kahjustati ja laev nimega Dignity uppus, meeskonnaliikmete kadumisega.

Need juhtumid on osa seni ainulaadsetest Musta mere piirkonna kaubanduslaevade vastu suunatud rünnakutest, mida NATO allikad seostavad Venemaaga. Varasemad rünnakud algasid oktoobri alguses, hõlmates droonirünnakuid, mis uppusid või kahjustasid laevu Rumeenia ja Bulgaaria lähedal. Droonirünnakute jätkumine Ukraina ekspordi jaoks võtmetähtsusega laevaliinidel on suurendanud NATO liikmete julgeolekukõhklusi.

Vastuseks teatas NATO peasekretär Mark Rutte liidu droonivastaste võimekuste tugevdamisest oma idatiiva aladel pärast kohtumisi Bulgaaria ja Rumeenia juhtidega. Bulgaaria lubas liituda NATO Drooniserva algatusega, pühendades 40 miljardit dollarit viie aasta jooksul droonitõrje tugevdamiseks. NATO uurib ka olemasolevate droonivastaste varade ümberpaigutamist regiooni paremaks kaitsmiseks.

Rünnakud rõhutavad Musta mere merendusturvalisuse muutumist, kus Türgi kontroll Montreux’ konventsiooni alusel piirab NATO mereväeõppusi ja laevade liikumist, samas kui Venemaa laevastik on piiratud. Ukraina on tõhusalt kasutanud õhu- ja mere-droone Venemaa mereväevarade vastu, ning Venemaa paistab reageerivat, rakendades oma droonirünnakuid kaubalaevade vastu, sealhulgas NATO vetes tegutsevate laevade osas.

Need arengud toovad esile hübriidsõja taktikate keerukuse Musta meres, raskendades mereturvalisust ja kaubateid, mis on olulised piirkonna stabiilsusele ja Ukraina majandusele. Piirkonna riigid nagu Türgi, Rumeenia ja Bulgaaria jätkavad mereväe moderniseerimist ja lähenevat julgeolekukoostööd kasvavate droonirünnakute ohtude taustal. NATO suurenenud tähelepanu droonitõrjele peegeldab liidu kasvavat muret nende merejulgeolekuohutuste vastu.