Neandertalli puitriistad Hispaaniast kivisse säilinuna näitavad mitmekesist kasutust

Pilt: Ars Technica · Allikas

Hispaania arheoloogid avastasid Abric Romaní koopakaitses ligi 600 puidust neandertalli eset, mis säilisid kivimullina, sh odad, tööriistad, koorealused ja unikaalne klubike, mis viitab keerukale puutööle ja igapäevaelule väljaspool jahipidamist.

Hispaania teadlaste meeskond on tuvastanud Abric Romaní kaljulukus Barcelonast lähedal asuva neandertallaste paiknemiskihi puidust esemeid, kokku 597, mis on pärit umbes 62 000 kuni 40 000 aasta tagusest ajast. Erinevalt tavapärastest kiviaega esemetest, mis koosnevad peamiselt vastupidavatest kivist tööriistadest, säilisid need objektid ebatavalisel kujul: mineraalidest rikastatud allikavesi ladestas kaltsiumkarbonaadi kihte, mis tekitasid puidust esemete ümber lubjakivilaadseid koorikuid. Kuna puiduorgaanika lagunes, jäid täiuslikud õõnsad vormid, mis detailselt peegeldavad nende algupärast kuju, võimaldades teadlastel neandertallaste puutööd senisest palju paremini uurida.

Varasemalt leitud vanimad puidust tööriistad olid valdavalt jahiseeriate odad, mis leiti veega küllastunud aladelt, kus lagunemist aeglustati. Seevastu Abric Romaní esindab elupaika, kus neandertallased tegelesid mitmesuguste tegevustega. Arheoloog M. Gema Chacón ja kolleegid toovad välja, et puidujäänused sisaldavad odasid, kaevamiskakke, koorealuseid, varjualuste osi ja seni ainulaadset klubikujulist tööriista. Need leiud näitavad, et puutöö oli neandertallaste elus rutiinne ja mitmekesine tegevus, mitte pelgalt relvade valmistamine.

Säilimise protsess hõlmas travertiini, kaltsiumkarbonaadis rikast lubjakivi, mis tekkis vee tilkumisel läbi koopa. See koorik sulges puidufragmendid, mis hiljem lagunesid, jättes negatiivsed jäljendid, mida saab digitaliseerida 3D-skaneerimise abil ning trükkida analüüsi ja eksponeerimise eesmärgil. Puidujäänuste seas oli 13 inimestega töödeldud eset, mille kuju loomulikult ei esine. Näidetena võib tuua neli kadakakoorealust ahjude juures, mida tõenäoliselt kasutati toidu või süte kandmiseks, ning viiemetrise pulga, mis arvati olevat toetuseks tuulevarjualusele või varjule.

Neandertallaste tulekasutus ilmneb väikeste regulaarselt paiknevate ahjude ridadest, mis seostuvad puidust tööriistadega. Need ahjud andsid valgustust ja kaitset puhkepauside ajal. Odade ja klubi leid punajõehirvekoljude lähedal kinnitab jahipidamist ja võimalikke sotsiaalseid käitumisi. Klubi, mis on nikerdatud ühest puutükist käepidet ja kolmnurkset pead arvestades, on arheoloogias ainulaadne ning vihjab ligihoo jahipidamisele, kaitsele või staatuse väljendamisele.

Materjalide valik näitab teadmisi ja planeerimist: Skandinaavia mändi eelistati kerge töödeldavuse ja kiire kuivamise tõttu, samas kui kadakakoort valiti aluste valmistamiseks selle kiulisuse tõttu. Tööriistad tehti tavaliselt värskest puidust, samas kui küttepuuks kasutati kuivi oksi, mis viitab teadlikule ressursikasutusele.

Need leiud panevad kahtluse alla vananenud arusaama neandertallastest kui kognitiivselt Homo sapiensist nõrgematest olenditest, rõhutades nende keerukat käitumist, sealhulgas tööriistade meisterdamist, sümboolset käitumist ja sotsiaalset organiseeritust. Aastakümneid kestnud uurimistöö rõhutab aega ja ressursse nõudva töö tähtsust haprate puidust artefaktide leidmisel ja tõlgendamisel muudjalgi ning süvendab meie evolutsiooniliste sugulaste mõistmist.

(Viide: Science Advances, 2026, DOI: 10.1126/sciadv.aeh2287)