EL pakub välja Digitaalse Õigluse Seaduse veebimängude, sotsiaalmeedia ja e-kaubanduse reguleerimiseks

Pilt: Loot boxes, influencers, and addictive features face an EU crackdown · Allikas

Euroopa Liit on välja töötanud Digitaalse Õigluse Seaduse, et piirata manipuleerivat turundust, sõltuvust tekitavaid funktsioone nagu loot boxid ja avalikustamata mõjuisiku reklaami, eesmärgiga kaitsta tarbijaid ja edendada õiglast veebikaubandust.

Euroopa Liidu Komisjon tutvustas 2026. aasta novembris Digital Fairness Act'i (DFA), mille eesmärk on piirata ärakasutavaid praktikaid mängude, sotsiaalmeedia ja e-kaubanduse platvormidel, et tagada tarbijatele õiglasem veebikogemus. Seaduse eelnõu käsitleb konkreetsemalt manipuleerivaid turundustaktikaid, sõltuvust tekitavaid disainelemente, avalikustamata mõjuisiku turundust ja ebaõiglasi hinnastrateegiaid.

DFA kavatseb keelustada "pimedad mustrid" – petlikud disainivõtted, mis survestavad kasutajaid tegema näiliselt sobimatuid otsuseid, näiteks vale nappuse väited nagu "peaaegu läbi müüdud" teated. Üks oluline meede on nõuda platvormidelt võimalust kasutajatel sõltuvust tekitavad funktsioonid välja lülitada, sealhulgas korduvalt esitatavad teavitused, lõputu kerimine ja automaatne videote mängimine. See laieneb ka tehisintellekti kaaslastele ja vestlusrobotitele, tunnistades nende kasvavat mõju.

Seadus keskendub ka alaealistele, keelates hasartmängulaadsed elemendid nagu pay-to-win ja pay-to-progress mehhanismid, eriti mängudes, mis sisaldavad loot boxe ja mikrotransaktsioone. Mõjuisikutel on kohustus selgelt märgistada reklaamsisu, et vältida laste usalduse ärakasutamist. Lisaks seab seadus piirangud ebaõiglastele isikupärastatud reklaamidele ja hinnakujundusele, mis sihivad alaealisi või kasutavad tundlikke kasutajaandmeid.

Tarbijate läbipaistvuse ja kontrolli suurendamiseks nõuab DFA lihtsamaid võimalusi tellimuste ja digitaalsete lepingute tühistamiseks ning õigeaegseid meeldetuletusi automaatse pikendamise ja prooviperioodi lõppemise kohta. Hinnatundlikkust rõhutatakse eelkõige dünaamiliste hinnamudelite ja rakendusesiseste virtuaalvaluutaga tehtavate ostude puhul. Näiteks kultuuri- või spordisündmuste piletite müümisel virtuaalsetes järjekordades peavad platvormid kuvama reaalajas hindu, kaasa arvatud kõrgeima võimaliku hinna.

Tarbijate teenindamise raames on ette nähtud õigus suhelda inimesindajatega ning selged poliitikad AI-agentide ostude kohta kasutajate nimel. Proposeeritud regulatsioonid võivad mõjutada suuri veebikeskkondi, mis kasutavad kaasatust maksimeerivaid algoritme, nagu YouTube, TikTok ja Meta platvormid.

Mõned mängutööstuse grupid on siiski kriitiliselt suhtunud eelnõusse, vastu olles eriti piirangutele virtuaalvaluutale ja mikrotransaktsioonidele alaealiste jaoks, nimetades neid "teostamatuks, põhjendamatuks ja ebaproportsionaalseks."

Digitaalne Õigluse Seadus on endiselt arutluse all Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidu Nõukogus, kus meetmeid võidakse enne võimalikku jõustumist muuta. EL komisjon hoiatab, et tulevasi regulatsioone rikkuda võivad ettevõtted saada trahvi kuni kuus protsenti oma globaalsest aastakäibest.

Michael McGrath, EL tarbijakaitsevolinik, rõhutas, et seaduse eesmärk on edendada konkurentsi toote väärtuse alusel, mitte ärakasutavate praktikate kaudu, ütleme: "Me ei tee äritegemist raskemaks. Me teeme raskemaks ebaõiglase äritegemise." Seadus tähistab olulist sammu tarbijakaitse moderniseerimisel kiiresti arenevas digitaalses majanduses.