USA kaheparteiline eelnõu kiirendab energeetika projekte, kuid tõstatab keskkonnajärelevalve muresid

Pilt: Lame-duck Congress might actually do something: speed up energy projects · Allikas

Koostööõiguslik eelnõu, mis liigub Kongressis, püüab kiirendada energia projektide load, lubades võimaliku odavama elektri ja täiustatud võrgustruktuuri. Kuid kriitikud hoiavad, et see võib nõrgendada keskkonnakaitset ja piirata kogukonna kaasamist, eriti mõjutades andmekeskuste arendusi.

Kaheparteiline American Affordability and Jobs Act (BAAJA), mille esitasid neli senatiori eri parteidest, liigub praeguse kongressi sessiooni jooksul võimaliku hääletuseni. Seaduse eesmärk on korrastada ja kiirendada energiasüsteemi projektide load, mis on sageli aastateks peatunud keeruliste keskkonnauuringute ja pikaajaliste kohtuvaidluste tõttu.

Pooldajad, sh Bipartisan Policy Center ja mitmed keskkonnarühmad, rõhutavad, et eelnõu võib lühendada oluliste ülekandeliinide ehitusaega umbes poole võrra, ligi kümnelt aastalt viiele või kuuele aastale. Selle kiirenemise oodatakse hõlbustavat taastuvenergia, nagu tuule ja päikese, suuremat integreerimist riiklikusse võrku ning vähendavat üldkulusid. Modelleerimisuuringud prognoosivad kasvuhoonegaaside vähenemist ja madalamaid elektriarveid — hinnanguliselt võiksid kodumajapidamised säästa eelnõu jõustumisel aastas 50 kuni 251 dollarit aastaks 2040.

Samas seab BAAJA rangemad piirangud keskkonnauuringutele selliste seaduste alusel nagu Rahvuslik Keskkonnapoliitika Akt (NEPA), Puhas Vee Akt ja Ohustatud Liikide Akt. See kehtestab agentuuridele otsustamistähtajad ja piirab avalikkuse võimalusi projekte kohtus vaidlustada või peatada. Keskkonnakaitsjad, sh Natural Resources Defense Council ja Earthjustice Action, väljendavad muret, et eelnõu seab kiiruse tähtsuse keskkonnahoidu ja kogukonna panuse ees.

Üks vaidluspunkt on andmekeskused, mis vajavad märkimisväärset elektri- ja veekogust. Eelnõu püüab andmekeskustele arvestada võrgu kasutust õiglasemalt, kuna praegused eeskirjad sageli nihutavad nende suure tarbija kulud teistele klientidele. Keskkonnakaitsjad kardavad aga, et seadus võib lubada fossiilkütusele tugineva infrastruktuuri kiiremaks heakskiitmiseks, õõnestades kliimaeesmärke.

Lisaks püüab BAAJA takistada föderaalagentuuridel juba kinnitatud lubade äravõtmist või peatamist ning võimaldab arendajatel kohtusse kaevata ebaühtlase kohtlemise pärast, mis võib kaasa tuua maksumaksja rahastatud kulukad kohtuvaidlused. Hoolimata neist muredest jäävad mõned keskkonnarühmad ettevaatlikult lootusrikkaks, et seaduseelnõu läbirääkimiste käigus tehtud muudatused võivad kaitseid tugevdada.

Kokkuvõttes esindab eelnõu märkimisväärset katsest Kongressi poolt lahendada pikalt kestnud energiasüsteemi kitsaskohti, tasakaalustades vajadust modernse ja taskukohase energia järele keskkonna ja kogukonna kaitsega. Selle vastuvõtt võiks olla silmapaistev kaheparteiline saavutus poliitiliselt polariseeritud õhkkonnas, kuigi vaidlused selle ulatuse ja kaitsete üle jätkuvad edasises protsessis.