Laurentiidi jäätikukiht hakkas umbes 2000 aastat tagasi uuesti laienema enne, kui inimtekkelise soojenemise tõttu see pöördus

Pilt: Ars Technica · Allikas

Uurimus näitab, et Laurentide jäätikukiht hakkas umbes 2000 aastat tagasi taas kasvama, mis tähistas looduslikku liikumist uue jääaja suunas, kuid mida pärast 1960. aastat inimtekkelise kliimasoojenemise tõttu peatati.

Barnesi jäämüts, mis asub Kanada Arktikas Baffini saarel, on Laurentide jäätikukihtide viimane allesjäänud osa – tohutu jäämass, mis kattis suure osa Kanadast pleistotseeni ajastul. Hiljutine ajakirjas Science avaldatud uurimus annab otseseid tõendeid selle kohta, et see jääkiht hakkas umbes 2000 aastat tagasi taasalustama oma taganemise pöördumist ning kasvamist, mis tähistab järgmise glatsiaalse perioodi algust. See looduslik jahenemistrend katkestati aga inimtekkelise kliimasoojenemisega umbes 1960. aastal, mis peataski jää laienemise.

Uurimust juhtis Columbia Ülikooli geoloog Nicolás Young, kes kasutas Barnesi jäämütsi unikaalseid omadusi. Kuna see on külm-põhine ehk külmunud kivimile, mitte libiseb selle peal, jäävad jää all jõudeolevad iidsetest taimkatetest säilinud taimed alles, mis said jää laienemisel kaetud. Radiokarbonmeetodil säilinud tundrataimede analüüsi kaudu määrasid teadlased jää laienemise aja. Iseseisvalt kinnitasid neid tulemusi ka paljastunud kivimite beryllium-10 isotoobi mõõtmised, mis näitasid, et Laurentide kahanes miinimumini umbes 3600 aastat tagasi ja hakkas jälle umbes 2000 aastat tagasi kasvama.

See jää kasv vastab perioodile, mil päikeseenergia hulk suurenes kõrgetesse põhjapoolsetesse laiuskraadidesse vähenes, mis on loomulik glatsiaalsele perioodile kalduv tegur ja algselt ületas mõõduka aru süsinikdioksiidi atmosfäärisisalduse kasv. Jääkiht laienes edasi Väikese Jääaja jooksul, samal ajal kui samblanäidiste radiokarbondatatsioonid on koondunud 1800. aasta ringi. Kuid alates 1960. aastast on Barnesi jäämüts kiiresti taandunud, kuna tööstusreostuse tõttu tekkinud kasvuhoonegaaside hulk põhjustab piisaval määral soojenemist, mis takistab jää edasist kasvu.

Teadlased väidavad, et praegused tingimused on sisuliselt tühistanud loodusliku tendentsi liikuda uue jääaja suunas, mis oli juba alanud. Kuigi see on päästnud tänapäeva ühiskonna täisjääaja karmidest tingimustest, on üks Maa kõige järjepidevamaid kliimatsükleid – jääajastumise tsüklid viimase 2,5 miljoni aasta jooksul – katkestatud enneolematul viisil ja otseselt inimtekkelise kasvuhoonegaaside emissiooniga.

Uurimuse kohaselt tagab jätkuv soojenemine Barnesi jäämütsi kadumise sajandite jooksul, demonstreerides, kuidas inimtekkelised mõjud on radikaalselt muutnud Maa loomulikke kliimatsükleid. Lõpuks, kuigi inimesed on ära hoidnud läheneva jääaja, on nad seda teinud käivitades uue ja sügava muutuse planeedi kliimasüsteemis, mitte säilitades seda muutumatuna.