Miks poliitilised tekstisõnumid, mis su telefoni tulevad, veel ei kao

Pilt: Here’s why you can’t shake those unhinged political texts · Allikas

USA vahevalimiste eel tulevad miljardid poliitilised sõnumid telefonidesse, sest seadusandlikud erandid ja andmevahendajate kasutamine seda lubavad. Blokeerimisvõimalused on piiratud ning pikaajalised lahendused nõuavad ilmselt regulatsioone.

USA vahevalimiste lähenedes leiavad paljud valijad, et nende telefonid on üle ujutatud väsimatute poliitiliste tekstisõnumitega. Need sõnumid, mis on tihti kiireloomulised ja emotsionaalsed, pärinevad mitmetelt kampaaniatelt ja huvirühmadelt, mistõttu on neist peaaegu võimatu pääseda. Rämpsposti blokeerimise firmade hinnangud näitavad laastavat mahtu: ettevõte Robokiller tuvastas 2022. aasta tsüklis 15 miljardit poliitilist sõnumit, samas kui YouMaili tegevjuht Alex Quilici hindab sedavõrd umbes 25–30 miljardit sõnumit ka sel aastal – ligilähedaselt sama palju või veidi enam kui 2024. aasta valimistel.

Suur osa sellest kasvust tuleneb 2021. aasta Ülemkohtu otsusest, mis leevendas masskõnede ja -tekstide edastamise piiranguid ilma eelneva nõusolekuta, jättes poliitilised sõnumid „mitte helistamise“ kaitse reeglitest välja. Nagu selgitab tarbija järelevalve organisatsiooni PIRG direktor Teresa Murray, on sellised sõnumid seaduslikud ka siis, kui saajad neid ei taha, kuigi pärast valimispäeva peaks see tulv vaibuma.

Kampaaniad hangivad telefoninumbreid mitmetelt kanalitelt, sealhulgas andmevahendajatelt, kes koguvad teavet avalikest valijaregistritest, veebijälgimisest ja lojaalsusprogrammidest. See info aitab ennustada valijate eelistusi ja annetamisvõimet, kuid põhjustab tihti vigu ja aegunud kontaktandmeid, mistõttu inimesed saavad sõnumeid, mis on mõeldud teistele või teistsugustele piirkondadele. Elektronilise privaatsuse info keskuse Sara Geoghegan rõhutab selle andmeökosüsteemi reguleerimata olemust ning selle võimalikku mõju privaatsusele ja kodanikuaktiivsusele.

Valijad, kes soovivad leevendust, võivad proovida saata sõnumi „stop”, et loobuda, või blokeerida ja teavitada oma teenusepakkujat pärisrämpsust, kuigi see toimib tavaliselt piiratud viisil. Kaebusi võib esitada Federal Communications Commissionile või osariigi ametnikele, kui autodialimise seadusi rikutakse, kuid poliitilised sõnumid kasutavad sageli õiguslikke lünki. Oluline on, et saajad ei klõpsaks tundmatutel linkidel, et vältida pettusi, mis võivad tõeliste annetuskutsete seas peituda.

Pikaajaline leevendus hõlmab isiklike telefoninumbrite jagamise minimeerimist internetis ja alternatiivsete numbrite kasutamist, nagu VoIP teenused (nt Google Voice), et eraldada poliitilised sõnumid põhikontaktidest. Kuid Murray toob välja, et varem jagatud numbrid võivad kampaaniate nimekirjades ringelda veel aastaid.

Lõpuks on tööstuseksperdid ühel nõul, et süsteemsed lahendused nõuavad seadusandlikku ja regulatiivset sekkumist. Telekommunikatsiooniseaduste rangem jõustamine ning poliitiliste sõnumite spämmile suunatud uued poliitikad võivad pakkuda tähenduslikku kergendust, mida üksikud kasutajad ei ole võimelised saavutama. Seniks võivad valijad pidada tulva poliitilise protsessi osaks.