Jaapan alustas ambitsioonikat missiooni Marsi kuu Phobose proovide toomiseks tagasi Maale

Pilt: Ars Technica · Allikas

Jaapani MMX kosmosesond alustas viieaastast missiooni maanduda Marsi kuul Phobose’l, koguda proove ja tuua need Maale, et avastada vihjeid kuu päritolu ning Päikesesüsteemi ajaloo kohta.

Jaapan alustas reedet 19. oktoobril 2026 põnevat planeetidevahelist missiooni, saates Tanegashima kosmosekeskusest teele oma Martian Moons eXploration (MMX) kosmosesondi, kasutades uut H3 raketi konfiguratsiooni. See 578 miljoni dollari maksev missioon keskendub Marsi suuremale kuule Phobosele eesmärgiga sooritada selle pinnal maandumisi, et koguda proove ja tuua need tagasi Maale aastaks 2031. MMX kosmosesondi kaal on peaaegu 4,5 tonni, millest suurem osa on kütus. Pärast starti eraldus sond oma lennukandjast ja jätkas 10 kuud kestvat teekonda Marsile.

Tuginedes Jaapani varasematele edukatele asteroidide proovide tagasitoomise missioonidele Hayabusa ja Hayabusa 2, on MMX riigi seni ambitsioonikam süvakosmose projekt. Missioon on rahvusvahelise koostöö tulemus, saades toetust NASAlt ja Euroopa kosmoseagentuuridelt, mis peegeldab usaldust JAXA tõestatud proovide tagasitoomise kogemuse suhtes. NASA on tarninud olulisi instrumente ja proovikorjamistehnoloogiat, Euroopa partnerid on pakkunud kaasa Idefix roveri.

Missioon saabub Marsile augustis 2027 ning viib seal umbes kolm aastat läbi uuringuid Marsi ja selle kuude kohta. Kuna Phobose gravitatsioon on liiga nõrk stabiilse orbiidi hoidmiseks, tegutseb sond unikaalsel kvasi-satelliitorbiidil Marsi ümber, võimaldades lähedasi manöövreid Phobose lähedal. Prantsuse-Saksa Idefix rover, mis on suurusega suur kingakarp, lastakse Phobotsele, kus see sõidab kuni 100 päeva mööda järsku maastikku ja viib läbi kohapealseid teaduslikke uuringuid.

Oluline proovide kogumise etapp toimub 2028. aasta lõpus või 2029. aastal, kui MMX üritab teha ühe või kaks maandumist Phobose pinnale. Sondi maandumisjalg on disainitud nii, et see suudab toime tulla kuu nõrga ja ebaühtlase gravitatsiooniga, vältides hüppamist või ümberminekut. Proovirakkude kogumiseks kasutatakse kaht sõltumatut meetodit: robotkätt koos puuriga ja NASA poolt tarnitud pneuma­tilist seadet, mis tulistab lämmastikgaasi, et koguda lahtist regoliiti.

Teadlased ootavad vähemalt 10 grammi kuuproovi tagasitoomist. Nende proovide analüüs Maal, eriti nende koostise võrdlemine asteroidide ja Marsi materjalidega, aitab selgitada, kas Phobos on kinni püütud asteroid või Marsi suure kokkupõrke jäätmed — see on kuupäritolu kohta jätkuvalt vastuoluline küsimus. Kuna Phobos asub Marsile lähedal, võivad proovid sisaldada ka Marsi pinnalt pärit osakesi, pakkudes kaudset infot planeedi kohta.

Missiooni eesmärk on ka aidata tuleviku inimeste Marsi missioonide planeerimisel, arvestades Phobose potentsiaali seiskohana Marsi-välisteks lennureisideks. MMX järgne eelnevatele ebaõnnestunud katsetele, nagu Venemaa 2011. aasta Phobos-Grunt missioon.

Kokkuvõttes on MMX märgilise tähendusega samm planeediteaduses ja tehnoloogias, ühendades rahvusvahelist koostööd ja tipptasemel inseneriteadust, et lahendada Marsi kuude ning laiemalt Päikesesüsteemi varajase arengu saladusi. JAXA missioonijuhtidel on heade lootustega stabiilsest sondi seisundist peale starti ning eesootavate teadusvõimaluste osas.