NASA Viini missioonid DAVINCI ja VERITAS kiirendavad ja kindlustavad starti 2030. aastate alguses

Pilt: Ars Technica · Allikas

NASA missioonid Viini uurimiseks, DAVINCI ja VERITAS, on taas õigel teel kiirendatud ajakavade ja tagatud rahastusega, olles agentuuri esimesed missioonid Viini poole aastakümnete jooksul ning lubades põhjalikumat planeedi atmosfääri ja pinna uurimist.

Pärast aastakümneid Marsi ja teiste taevakehade varjus on NASA Viini uurimisalgatused saanud uut hoogu, kus kaks missiooni—DAVINCI ja VERITAS—on kindlalt ajastatud Viini lendudele 2030. aastate alguses. See turgutus järgneb olulistele eelarveprobleemidele ja viivitustele, kuid hiljutised arengud, mis põhinevad Ars Technica 2026. aasta uuendusel, näitavad, et mõlema missiooni ajakavad on kiirenenud ning NASA sisemine toetus on tugev.

Deep Atmosphere Venus Investigation of Noble gases, Chemistry, and Imaging (DAVINCI) missioon on nüüd planeeritud detsembriks 2030, mis on terve aasta varem kui varem kavandatud. DAVINCI saadab Viini tihedas atmosfääris langevarjuga laskuva sondi, mis võtab proove ja teeb pinnapilte — esimesed alates 1982. aastast. Laskumine kestab umbkaudu tunni, mille jooksul kõik andmed ja pildid edastatakse tagasi kandelaevale enne raadioside katkemist.

Pärast DAVINCI starti on Venus Emissivity, Radio science, InSAR, Topography, And Spectroscopy (VERITAS) orbiiter kavandatud startima novembris 2032. VERITAS eesmärk on täita NASA 1989. aasta Magellani radarimappingu pärandit, pakkudes kõrgema lahutusvõimega pindu ja uurides vulkaanilist aktiivsust. Missioonis on planeeritud aeropeatum atmosfääri sisenemisel ning tähtsustatakse detailseid topograafilisi ja koostoimelisi uuringuid Viini pinnal.

Need missioonid on varem seisnud ebaselguse ees seoses eelarvepiirangute ja NASA rahvusvaheliste koostööde muutustega, eriti Euroopa Kosmoseagentuuri EnVision orbiidiga. NASA loobus 2025. aastal EnVisioni raadarivahendist, mis pani ESA-d arendama Euroopa päritolu radarit. Kuid NASA ümberprioriteerimine on võimaldanud suunata rohkem ressursse oma Viini missioonidele.

Viinil on ainulaadne roll Maa lähimale naabriplaneedina ning sarnase suuruse ja massiga, kuid tema ekstreemsed atmosfäärilised tingimused on teinud uurimise keeruliseks. Jääb vastuseta küsimusi tema kliima ajaloo, jooksva kasvuhooneefekti põhjuste ja olemuse ning geoloogiliste protsesside kohta.

NASA taasalustatud Viini uurimine tähistab olulist muutust, kuna Viin sai eelmisel põlvkonnal võrdlemisi vähe tähelepanu Marsi ja jääkuude suhtes. Missioonide stardiaegade kokkulangevus ja täiustatud instrumendid peaksid oluliselt süvendama arusaamist Viini evolutsioonist ja hetkeolukorrast.

Planeediteadusliku kogukonna ja organisatsioonide nagu Venus Exploration Analysis Group (VEXAG) ning The Planetary Society toetused on olnud võtmetähtsusega, et hoida neid missioone elujõulisena. Meeskonnad kasvatavad personali ning viimed ettevalmistusi, andes võimaluse, et järgmine kümnend toob kaasa Viini uurimise uue põneva ajastu, lahendades Maa saladuslikuma õe planeedi pikaajalisi teaduslikke mõistatusi.