USA esindaja esitab seaduseelnõu, mis annab videomängude ostjatele tõelised omandiõigused

Pilt: Ars Technica · Allikas

USA esindaja Ritchie Torrese uus seaduseelnõu taotleb tagada, et tarbijad omaksid ostetud videomänge, mitte ainult ei saaks litsentsi mängimiseks, lahendades probleeme nagu serverite sulgemine, mis takistab mängude kasutamist.

Seoses tarbijate õiguste ja videomängude säilitamisega seotud muredega on USA esindaja Ritchie Torres (D-NY) esitanud seaduseelnõu nimega Power to Players Act. Selle seadusandlusega püütakse ümber defineerida videomängude müük nii, et kui tarbija mängu ostab, oleks tal selle tõeline omandiõigus, mitte lihtsalt mängimiseks antud litsents. See hõlmaks garantiisid, mis võimaldaksid ostjatel mängule ligi pääseda ka pärast ametliku toe lõppemist.

Esindaja Torres tõstatas praeguste tööstustavade probleemi, kasutades näitena NBA 2K25 mängu. See mäng, mis ilmus 6. septembril 2025, pidi muutuma mängimatuks samal aastal 31. detsembril serverite sulgemise tõttu. Sellised olukorrad muudavad ostetud mängud sisuliselt rentimiseks, mida see seaduseelnõu soovib takistada. Torres rõhutas tõelise omandiõiguse tähtsust, öeldes, et mängu eest makstes peaks saama õiguse seda mängida ja edasi anda ilma äkilise kadumise kartuseta.

Seaduseelnõu esitab laiemas debatis mängu omandiõiguse ja säilitamise teemal, kuna digitaalsed müügid domineerivad üha enam. Sony hiljutine otsus lõpetada füüsiliste PlayStationi mängude väljaanded tekitas tarbijate proteste, peegeldades muret pikaajalise ligipääsetavuse pärast. Kuigi füüsiline meedia aitab säilitamisel, sõltuvad paljud plaadiversioonid siiski endiselt võrguserveritest ja litsentsidest, mis ei garanteeri püsivat omandiõigust. Lisaks tähendab mängude parandamine (patching), et plaadiversioonid erinevad sageli oluliselt lõplikust mängitavast versioonist.

Tehniliselt nõuab seaduseelnõu, et ainult võrgus mängitavatel mängudel oleks ka võrguühenduseta režiim, võimaldamaks mängu jätkuvat kasutamist serverite sulgemise järel, mis võib praegustele mängu arhitektuuridele väljakutseid esitada. Eelnõu ei käsitle otseselt serverite lõpmatut töötamist, kuid soosib disaini muudatusi, mis säilitavad mängija ligipääsu. Kuid seaduseelnõu seisab silmitsi oluliste seadusandlike takistustega ning täistekst pole avaldatud, jättes küsimuse jõustamise ja tõhususe osas lahtiseks.

Lisaks muudab tehisintellekti tööriistade kasv, mis võimaldavad volitamata dekompileerimist ja videomängude muutmist, säilitamise olukorra keerulisemaks. Hoolimata üldisest ebaseaduslikkusest võivad sellised tegevused mõjutada, kuidas tarkvara säilitamine tulevikus areneb.

Kokkuvõttes tähistab Power to Players Act märkimisväärset seadusandlikku püüdlust suunata videomängude müük tõelise tarbijate omandiõiguse poole, käsitledes juba kaua kestevaid tööstuse ja mängijate muresid ligipääsu ja säilitamise teemadel.