DIA avaldab pilti ja ülevaateid Hiina X-37B-laadsest kosmoselennukist ning tekkivatest kosmoseohtudest

Pilt: Ars Technica · Allikas

USA Kaitsetööstuse Luureagentuur avaldas pilte ja analüüsi Hiina taaskasutatavast kosmoselennukist, mis sarnaneb USA X-37B-le, tuues esile Hiina manöövreid madalal Maa orbiidil ning arenevaid vastukosmeetrelvi, sealhulgas võimalikke suunatud energia süsteeme.

2024. aastal pildistas USA kaubanduslik satelliit detailselt Hiina taaskasutatavat kosmoselennukit, mis meenutab tugevalt USA Kosmoseväe X-37B-d. See pilt avalikustas USA Kaitsetööstuse Luureagentuur (DIA) 2026. aasta oktoobris avaldatud mitteklassifitseeritud raportis, pakkudes olulist teavet Hiina kosmosevõimekuse kohta. Hiina kosmoselaeval on delta-tiibadega kuju, lastiruumi uksed, tume soojuskilp ja tagumine teenindusmoodul päikesepaneelidega, rõhutades disaini, mis põhineb USA X-37B orbiidilennukil.

Hiina on käivitanud vähemalt neli sellist kosmoselennuki missiooni alates 2020. aastast, viimane neist on orbiidil olnud alates 2026. aasta veebruarist. Neid sõidukeid kasutatakse tavaliselt madalal Maa orbiidil (LEO), lendades mõnesaja miili kõrgusel ning tehes autonoomselt maandumisi lennurajale pärast orbiidil kestvaid missioone kuni üheksa kuud. Erinevalt USA kosmoselaevastikust, millel on kaks X-37B orbiidilennukit missioonidega üle kahe aasta ja 24 000 miili kõrgusel, näivad Hiina sõidukid keskenduvat LEO-operaatsioonidele. Nende manööverdusvõimet ja suutlikkust paigutada ja tuua tagasi väikeseid satelliite on demonstreeritud – eriti korduvate alamsatelliitide haaramiste ja vabastamistega praegusel missioonil, nagu teatas astrofüüsik Jonathan McDowell.

Hiina kosmoselennu ametlik nimetus on seni avalikustamata, lääne meedias tuntakse seda sageli nime all Shenlong või hiina allikates CSSHQ (Chongfu Shiyong Shiyan Hangtian Qi), mis tähendab „taaskasutatav eksperimentaalne kosmoseaparaat“. DIA avalikustus ei täpsustanud kosmoselennu vaatlemistingimusi, kuid tõi esile kaubanduslike Maad jälgivate satelliitide, nagu Maxari omad, kasvava võimekuse teha mitte-Maa pildistamist (NEI) – tiheda tegevuse jälgimist orbiidil olevate satelliitide puhul luuresilmas.

Lisaks kosmoselennukite piltidele käsitleb DIA raport ka Hiina arenguid vastukosmeetrelvades. Hiina arendab suunatud energia relvi (DEW), mida Hiina sõjavägi peab „ideaalseks“ vaenlase satelliitide häirimiseks või kahjustamiseks. Maa peal paiknevad laserisüsteemid, mis suudavad segada madalal orbiidil satelliite, on juba kasutusel, ning Hiinal võib 2020. aastate lõpus olla ka kosmoses paiknevaid DEW-sid ja võimsamaid maapealseid laseere, mis suudavad ohustada ka kõrgema orbiidi satelliite. Täiendavateks vastukosmete tehnoloogiateks on antisatelliidimistlid, orbiidil toimivad robotkäsivarred satelliitide püüdmiseks, lähenemismanöövreid sooritavate TJS-satelliitide grupp ning ajaloolised satelliitide tankimise demonstratsioonid geosünkroonses orbiidis.

Ka Ameerika Ühendriigid hoiavad kosmosevõimekust, sealhulgas inspektor-satelliite ning on teatanud relvade paigaldamisest kosmosesse, samal ajal kui Venemaa jätkab orbiidirelvade programmidega, mis hõlmavad laskemoona laskvaid satelliite ja potentsiaalset tuumarelva paigaldamist. DIA raport rõhutab kiiresti arenevat ja vastuolulist kosmoseala, kus manööverdatavad kosmoselennukid, arenenud sensorid ja suunatud energia tehnoloogiad mängivad tulevastes strateegilistes kaalutlustes keskset rolli.