Tehisintellekt suurendab tootlikkust, kuid seab juhtidele väljakutseid töötajate hindamisel ja töövoo kontrollimisel

Pilt: TechCrunch · Allikas

Uus uuring näitab, et AI-tööriistad tõstavad tootlikkust, kuid muudavad juhtide jaoks keerulisemaks töötajate panuse hindamise ja AI-põhiste tööprotsesside juhtimise, rõhutades organisatsiooniliste kohanemiste väljakutseid.

Töökohal tehisintellekti tööriistade kasutuselevõtt suurendab üldist tootlikkust, kuid juhtidel on raskusi töötajate töö hindamise ja AI-põhiste tulemite haldamisega, selgub hiljutisest Nielsen'i uuringust, mille tellis Monday.com. Uuringus küsitleti 1700 direktor ja kõrgemat juhti seitsmest riigist ning leiti, et üle poole juhtidest leiab, et on keerulisem hinnata, kui suur osa töötajate valmis tööst pärineb töötajatelt endilt või AI abilt.

Raskus tuleneb sellest, et AI-tööriistad toimetavad tihti täiustatud tulemusi otse juhtide postkastidesse, hägustades piiri inimliku panuse ja AI poolt genereeritud sisu vahel. Seetõttu teatab ligi pooled küsitletud juhid, et kulutavad AI kasutuselevõtu järel rohkem aega oma meeskondade töö ülevaatamiseks ja juhendamiseks võrreldes olukorraga enne AI kasutamist. Hoolimata nendest raskustest avaldas 94% juhtidest soovi kasutada AI-d töö täiustamiseks ning tunnevad end kindlalt kõrge väärtusega AI kasutusjuhtumite tuvastamisel oma rollis. Michal Miller Levi, Monday.com turu-uuringute juht, võrreldas seda põnevust 2000. aastate alguse internetiajastuga, märkides sarnast tunnetust AI „maagiast".

Levi rõhutas aga, et AI kiire areng ületab organisatsioonide protsesside ja kohanduste võimekuse. Kui AI toimib hästi üksikjuhtide tasemel, nõuavad nende laiemad organisatsioonilised vastutused uusi lähenemisi. Selle peegeldusena on 78% juhtidest muutnud töötajate hindamiskriteeriume, pöörates tähelepanu oskustele nagu tõhus AI käsitlus, ülesannete delegeerimine AI-le ja innovatsioon töövoogudes.

Endiselt on väljakutseks ausalt hinnata töötajate sooritust, kui AI roll pole selge, eriti kuna 46% juhtidest kasutab AI otsuste tegemise abivahendina ja 39% rakendab AI loodud mustandeid sooritushindamistes. See võib tuua sisse kallutatust, kuna suured keelemudelid (LLM-id) kordavad oma treeningandmetest tulenevaid mustreid, mõnikord tugevdades sotsiaalseid eelarvamusi. Uuringus viidatud teadusuuringud toovad esile LLM-ide kallutatuse teatud sotsiaalsete gruppide suhtes, rõhutades hoolika juhtimise vajadust.

Lisaks muudab AI kasutuselevõtt juhtide töökoormust. AI-agentide järelevalve — sh ülesannete delegeerimine, tulemuste ülevaatus ja probleemide korral sekkumine — lisab "nähtamatut tööd". Tarkvara keerukus kasvab samuti; 57% juhtidest märgib, et töövahendite arv suureneb, üle poole teatab tarkvarapaketi laienemisest, mis on vastuolus ootustega selle koondumiseks. Varjatud AI kasutamine väljaspool ametlikke süsteeme teeb kontrolli veelgi keerulisemaks.

Tulevikku vaadates ootab 58% juhtidest, et hakkavad juhtima rohkem AI-agentide tegevust kui inimtöötajate omi aasta jooksul, ning 46% kardavad kaotada kontrolli autonoomsete AI-tegevuste üle. Vastutuse pärast on mures 35% juhtidest, kes on ettevaatlikud AI-põhiste otsuste eest vastutamise suhtes. Juhtide eelistuseks on AI abistamine inimestega kaasates, mitte täielikult autonoomsed agendid.

Kokkuvõttes rõhutab uuring, et kuigi AI pakub tootlikkuse võimalusi, tekitab selle integreerimine olulisi juhtimise ja valitsemise väljakutseid. Ilma juhtimispraktikate ja organisatsioonistruktuuride arenguta võib juhtidel olla raske AI-st tulenevaid eeliseid tõhusalt ära kasutada.